10. saksakeelse e-võistluse tulemused:

5.-7. klassi puhul (2 tööd) võitja:

töö nr 19 Tallinna Inglise Kolledž, 7. klass (Rebecca Joanna Papp, Marelle Maria Tamme, Stine Schwede, Lenneli Võsu, Thomas Williamson)

8.-9. klass (kokku 12 tööd):

I koht: nr 22 Tallinna Inglise Kolledž, 9. K (Alis Jankelevtish, Michelle Kiik, Alexandra Voit, Nataly Männimets, Liisa-Maria Lusti)

II koht: nr 26 Rakvere Reaalgümnaasium, 8. klass (Kaisa Vahula, Riin Oolma, Anett Liister, Anni Isakar)

III koht: nr 13 Tallinna Inglise Kolledž, 8. klass (Mia Maria Rebane, Gertrud Rekker, Anne-Liise Kiis, Sofia Silvia Märtson, Tristan Julius Jahnke)

Eripreemia:  nr 16 Kadrina Keskkool, 9. klass Sonja Seppa) väga hea animatsiooni eest

10. -12. klass (kokku 16 tööd):

I koht: nr 29 Viljandi Gümnaasium, 11. klass (Caspar Aru)

II koht: nr 25 Viljandi Gümnaasium, 11. klass (Anne-Mai Hiiob, Meeri Teras, Hanna-Liis Kütt, Jarnis Leenurm)

III koht: nr 9 Põlva Gümnaasium, 11. klass (Raul Petersell, Kerli Metsoja, Reelika Kärbla, Robin Paas, Karol-Ari Krimses)

Hindajad: Andra Moor, Kalle Lina, Eve Zekker, Helen Aedla

Konkursile laekus kokku 30 tööd meile teadaolevalt 9 erinevast koolist, kuna mõnel tööl kooli kirjas ei olnud. Aitäh kõigile osalenud koolide esindajatele!

Tööde hindamine ei olnud kerge ülesanne, sest nagu loominguliste tööde puhul ikka, on arvamused, maitsed ja nägemused väga erinevad nii tööde autorite kui hindajate hulgas. Oli töid, kus oli väga põhjalikult tehtud uurimistööd arvandmete ja statistiliste näitajatega, oli töid, kus autorid olid lasknud enda fantaasial lennata ja püüdnud leida originaalset vaatenurka konkursi teemale. Oli töid, kus autorid keskendusid põhjalikule ülevaatele meie tarbimise kahjulikkusest, oli töid, kus autoritele oli oluline rõõm isetegemisest ja näitlemisest. Märkasime nii keerulisi lausekonstruktsioone ja sõnastust, milles noored esinejad ehk ise väga kindlad ei olnud, kui ka oskust, lihtsate sõnade ja väljenditega kõige olulisemat edasi anda. Panime tähele, et mõned tööd tõid rohkem esile näitlejameisterlikkust, mõned teadmisi, mõned suurepäraseid oskusi filmimise, monteerimise ja videotöötluse alal. Esitatud tööde hulgas oli ka üks suurepärane animatsioon.

Panime hindajatena ka tähele seda, et kahetsusväärselt paljudel puhkudel ei peetud oluliseks korrektselt viidata kasutatud allikatele, eriti muusikalistele allikatele. Iga muusikapala, mida taustaks kasutatakse, tuleks ära märkida nii autori, pealkirja kui esitajaga, mitte ainult päritolu viitega. Sama lugu on piltidega. Ja ka kasutatud statistilised andmed on kindlasti kuskilt pärit, seega ka nende allikad tuleb ära märkida.

Kuna seekord oli videokonkursi teemaks keskkond ja säästlik tarbimine, siis hoolimata konkursi pealkirja väga laiast võimalikust tähendusest, hindasime töö seotust ette antud teemaga. Kuigi, ka siin üllatasid tööd oma erinevate lähenemistega. Loomulikult võis tööl olla oma pealkiri ja sel puhul pidasime oluliseks enda poolt pandud pealkirja ja video vastavust.

Õpilaste keeleline tase on erinev ja sellega seoses arvestasime õpilaste toimetulekut kas ise koostatud või laenatud tekstiga. Alati jätab parema ja veenvama mulje see, kui õpilane teab, millest ta räägib ja oskab kõik sõnad arusaadavalt kirja panna ja välja öelda. Tähtsa sõnumi edasi andmiseks ei pea tingimata kasutama kellegi teise keerulisi väljendeid, oluline on, et ka lihtsate sõnadega osatakse leidlikult hakkama saada.

Täname veelkord kõiki konkursil osalejaid, uute kohtumisteni!

Tänukirjad osalenud koolidele ja väikesed auhinnad parimatele saadame teele 2020. aasta jaanuari alguses.

Videokonkursi korraldajate ja hindajate nimel

Eve Zekker

                                                 

Am 1. Dezember 2019 versammelten sich die Deutschlehrkräfte aus den Baltischen Staaten, Skandinavien und Russland im Hotel Jensen neben dem Holstentor in Lübeck, um am feierlichen ersten Abendessen teilzunehmen. Daran haben sich etwa 20 Deutschlehrerinnen beteiligt.
Die Fortbildung  war in 4 Teile geteilt: 1) Die Stadtrundgänge durch das vorweihnachtliche Lübeck mit Herrn Jörn von Hansen und Hamburg inkl. HafenCity und Weihnachtsmärkte mit Herrn Martin Herold, 2) Workshops zum Thema „Stationenlernen Weihnachten“ (Frau Karen Springer), „Weihnachten ganz multimodal“ (Frau Marita Gareis) und „Anmerkungen zur deutschsprachigen Literatur der letzten Jahre“ (Hans-Ulrich Neitzel), 3) Kleingruppenarbeit in 2 Gruppen zur Sprache, Landeskunde und zu aktuellsten Themen mit Frau Stephanie Grube und Herrn Michael Langhoff, und natürlich auch 4) die Hospitationen an 3 Lübecker Schulen. 
Die Teilnehmerinnen der Fortbildung haben nicht nur wertwolle Kontakte während der Fortbildung geknüpft, sondern auch neue Kenntnisse aus verschiedenen Bereichen bekommen, die sie in ihrem alltäglichen Schulleben sofort mit Schülern benutzen können. Zum Schluss gab es eine globale Seminar-Auswertung. Die Arbeitswoche in Lübeck verging sehr schnell: die Gesellschaft war angenehm, die Fortbildung war professionell organisiert: herzlichen Dank, Martin Herold, für die himmlische, vorweihnachtliche Atmosphäre im Büro Koberg 2 (Hoghehus, Lübeck)!
Frohe Weihnachten und einen guten Rutsch ins neue Jahr wünscht Zoja Kisilenko, Teilnehmerin der Fortbildung in Lübeck.
 

Baltisaksa sõnaraamat
ehk Deutschbaltisches Wörterbuch on lõpuks jõudnud omadega niikaugele, et selle tegijad tihkavad seda otsast juba ka teistele näidata.
Ning proovida ja vaadata saab seda sõnaraamatut tõesti igaüks (kes vähegi saksa keelt mõistab), sest ette- ja väljanäitamisele tuleb sõnaraamatu internetiversioon ühes 43 000 märksõnaga.
Kõigeks selleks kuluski ainult sada aastat ja kolm korda pihta hakkamist:
1921-1945 tegi Riias ja Posenis sõnaraamatut Oskar Masing. Tema kogu sai sõja lõpul peaaegu täiesti hukka.
1958 algas Marburgis asjaga uuesti otsast Alfred Schönfeldt. Sõda küll polnud, aga raha sai otsa. Aga tema kogu jäi õnneks alles.
Nõnda oligi Tartu ülikooli germanistidel 2009 koostöös Eesti Keele Instituudi ja Marburgi Herderi-Instituudiga palju kergem omakorda asjaga pihta hakata.
Abiks olid sealjuures TÜ baasfinantseering ning riiklik programm Eesti keel ja kultuurimälu.
Nüüd aga on asjalugu nõnda, et esialgu on 40 kartoteegikastis sisaldunu jõudnud interneti sisse ning ootab ülesleidmist ja tarvitamist.
Kõike seda ilu ja tulevikuplaane saab ligemalt näha ja kuulda kolmapäevasel päeval, 4. detsembril kell 16 Tartu linnas Jakobi uulits 2-114.
Kõik on lahkesti palutud!
Rõõmsasti tervitades
Anne Arold ja Reet Bender
 

Die DAG ist eine offizielle Mittlerorganisation des Berliner Auswärtigen Amtes und bietet in dessen Auftrag Fortbildung für Deutschlehrkräfte aus Nord- und Nordosteuropa in Deutschland an, hauptsächlich in Lübeck.

Unten auf der Startseite von www.deutausges.de findet sich die allgemeine Ausschreibung der DAG für Fortbildung in Deutschland für Deutschlehrkräfte aus den baltischen Staaten 2020 (Teil-Stipendien des Auswärtigen Amtes). Direkt-Link: https://www.deutausges.de/media/doc/2020_Ausschreibung_baltische_Staaten.pdf .   

Bewerbungsschluss ist Sonntag, der 1. März 2020. Anfragen nach dem Bewerbungsschluss sind möglich und willkommen.

Der DAG-Bewerbungsbogen ist als pdf und als Word-Dokument über http://www.deutausges.de/media/doc/Bewerbungsbogen.pdf und http://www.deutausges.de/media/doc/Bewerbungsbogen.doc abrufbar.


Ich arbeite als Deutschlehrerin und wissenschaftliche Mitarbeiterin in der Germanistik an der Universität Tartu und unterrichte Deutsch in der gymnasialen Oberstufe an der Tartu Emajõe Kool. Außerdem habe ich Erfahrung als Deutschlehrerin in einer Sprachschule, aber auch an einem Gymnasium in Deutschland im Rahmen eines Mini-Referendariats der Deutschen Auslandsgesellschaft gesammelt – also kenne ich unterschiedliche Institutionen und Lernsituationen, in denen Deutsch (als Fremdsprache) unterrichtet wird. Darüber hinaus habe ich mich auf Fortbildungen in Estland und Deutschland weitergebildet. Seit 2016 bin ich Mitglied des EDLV und habe mich aktiv an den Veranstaltungen beteiligt.
Ich interessiere mich vor allem für die Unterrichtspraxis – sei es mit Studierenden oder Schülerinnen und Schülern unterschiedlichen Alters – Freude an Sprachenlernen sollte immer an der ersten Stelle stehen.
Wenn ich mich gerade nicht mit der deutschen Sprache und Kultur beschäftige, mache ich gern Yoga und singe im Chor.
 

EDLV

Estnischer Deutschlehrerverband

MTÜ Eesti Saksa Keele Õpetajate Selts tegevuse eesmärgiks on heategevuslik saksa keele ja kultuuri toetamine avalikes huvides.