Eesti Võõrkeeleõpetajate Liit kutsub oma liikmeid ja kõiki keelehuvilisi osalema EVÕLi üldkoosolekul ja koolituspäevalmis lõpeb keelte laadaga.

Aeg: 1. juuni 2024

Koht: Hestia Hotel Strand  (A.H. Tammsaare pst 35, 80010 Pärnu)

Lahe saal https://www.hestiahotels.com/strand/conference/lahe/

 

ÜLKOOSOLEK-SEMINAR (10.00 - 14.45)

Üldkoosolekul kuulame EVÕL-i 2023.a. majandusaasta aruannet ja ülevaadet 2024.a. tegevustest. Inspiratsioonikoolitust Tulevikukindel-kuidas õnnestuda muutlikus maailmas? viib läbi inspiratsioonikõneleja  Harald Lepisk.

 Võimalik on osaleda kahes töötoas, mida viivad läbi Diana Kollin-Poom (Kadrioru Saksa Gümnaasiumi ja Tallinna Saksa kultuuriinstituudi / Goethe Zentrumi saksa keele õpetaja)  ning Tartu Anelinna Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Diana Joassoone ja õppejuht ning muusikaõpetaja Julia Trubatšova.

 

KEELTE LAAT (15.00 -16.15)

Päev lõpeb keelte laadaga, kus osalejatel on võimalik külastada 10 õpikeskust. Õpikeskusi juhendavad EVÕLi aineühenduste liikmed- eesti, vene, inglise, soome,  saksa ja prantsuse keele õpetajad. Osalejatel on võimalus tutvuda erinevate väljapanekutega, kuulata esitlusi kõige huvipakkuvamatel teemadel, esitada küsimusi, osaleda aruteludes koos teiste huvilistega. Vt  Lisa: Õpikeskuste tutvustus

 

Keelte laada teemavaldkonnad:

1. Lõimitud aine-ja võõrkeeleõpetus.

2.  Tehisintellekti integreerimine keeleõppesse.

3. Lihtsaid  võtteid õppijate motiveerimiseks, loovuse ja kriitilise mõtlemise arendamiseks.

4. Uuenduslikud meetodid ja keeleõppe materjalid (sh digikeskkonnas)

5. Projektõpe ja võõrkeelealased projektid

OSALEMISTASU:

25 eurot (EVÕLi liikmed) 35 eurot (mitteliikmed)

Osalemistasu sisaldab kohvipausi, lõunat, koolituspäeva materjale, osalemistõendit.

MAJUTUS (Strand hotell):

Neil, kes soovivad kohale tulla 31. mail, on võimalus ööbida hotellis kahekohalises toas 79 €/öö ja ühekohalises toas 74 €/öö. Majutuse hinna sisse kuuluvad nii hommikusöök kui ka spaa-ala külastus. Toa eest tasub osaleja.

Toa broneerimiseks palume pöörduda ürtuste müügijuhi Tiina Eeriku                     Diese E-Mail-Adresse ist vor Spambots geschützt! Zur Anzeige muss JavaScript eingeschaltet sein! poole. Broneerimisel teatage, et osalete EVÕLi üritusel. E-post Diese E-Mail-Adresse ist vor Spambots geschützt! Zur Anzeige muss JavaScript eingeschaltet sein!, Tel +372 4475 396; +372 5286 673

REGISTREERIMINE  kuni 15. maini  2024

Registreerimisvormi leiate siit: https://forms.gle/jLfSvqigGYiMKp9b6

 

 

Üldkoosoleku- koolituspäeva läbiviimist toetab Haridus-ja Teadusministeerium. 

AJAKAVA

9. 15–10.00 Registreerimine, tervituskohv

Üldkoosolek

10.00–10. 45 1. Majandusaasta aruande kuulamine ja kinnitamine.

                        2. EVÕL-i 2024.a. tegevustest

10. 45 - 11.45 Inspiratsioonikoolitus Tulevikukindel-kuidas õnnestuda muutlikus maailmas?

Harald Lepisk, inspiratsioonikõneleja, avaliku esinemise treener ja innovatsiooniprogrammide moderaator. Tulevik on täis teadmatust. Inspiratsioonkoolitus värskendab nutikalt mõtlemist, pühib ära üleliigse hirmu ja innustab paremaks saama. Et mida iganes peaks tulevik tooma – Sa leiad lahenduse.

12.00 – 12. 45 Töötuba: Pecha Kucha – kiire esitluskunst.

Diana Kollin-Poom, Kadrioru Saksa Gümnaasiumi ja Tallinna Saksa kultuuriinstituudi / Goethe Zentrumi saksa keele õpetaja

12.45 -14.00

Igavad ja pikad ettekanded?! Selle vastu aitab Pecha Kucha! Töötuba annab ülevaate kiire ja kompaktse esitluskunsti tekkeloost ning kasutusviisist. Praktilises osas on kõigil võimalus ühisesitlus(tes)se oma panus anda.

LÕUNA

14.00 -14.45 Töötuba: Siin oled kasvanud. Tasasel maal. Siit on su rahu ja tasakaal…

Diana Joassoone, Tartu Annelinna Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja; Julia Trubatšova. õppejuht ja muusikaõpetaja. Kuidas saavutada tasakaal keeltes, kultuurides ja ajastutes, inimese sisemaailmas ja ümbritsevas maailmas? Kes ma olen ja kuhu ma liigun, kus on mu koht selles laias maailmas? Otsime neile küsimustele vastuseid keele, kirjanduse, kultuuri, pärimuskultuuri ja ajaloo abil.

KEELTE LAADA ÕPIKESKUSED

15.00–16.15

Õpikeskus 1: Kordamine paneb õppijate silmad särama.

Ingrid Prees, TalTechi Virumaa kolledž, lektor, eesti keel teise keelena

Õpikeskus 2: Keskkonnasäästliku ostukoti valimine

Valentina Limonova. TalTechi Virumaa kolledž, lektor, eesti keel teise keelena

Õpikeskus 3: Teema-aastad ja aastategijad looduses keeleõppe toetajana Inguna Joandi, Narva Pähklimäe Kooli eesti keele õpetaja; Natalja Zahharova, Narva Pähklimäe Kooli ja Narva Gümnaasiumi eesti keele õpetaja

Õpikeskus 4: E-koolikott. teejuht tõhusamaks õpetamiseks ja õppimiseks

Kalle Lina, Rakvere Vabaduse Kooli saksa ja inglise keele õpetaja

Õpikeskus 5: Vimkaga ülesanded

Maigi Varusk, Miina Härma Gümnaasiumi saksa keele õpetaja

Õpikeskus 6: Võõrkeele erikursus motiveerimise viisina gümnaasiumis (Tallinna Prantsuse Lütseumi vene ärikeele kursuse näitel)

Tatjana Trojanova, Tallinna Prantsuse Lütseum, vene keele õpetaja

Õpikeskus 7: Tehisintellekt keeleõppes õpetaja ja õppija vaatenurgast

Merike Saar, Tallinna Prantsuse Lütseumi meisterõpetaja, Tallinna Ülikooli külalisteadur, inglis keel, haridustehnoloogia

Õpikeskus 8: Digitaalsed soome keele õppematerjalid Eesti õppijale

Piret Hunt, Keila kooli inglise keele õpetaja

Õpikeskus 9: Mängustatud keeleõpe

Tiina Jaakson, Tallinna Tõnismäe Riigigümnaasiumi Vabaduse kooli eesti keele õpetaja (hetkel); õpib Tallinna Ülikooli soome keele ja teise keele õpetajaks

Õpikeskus 10: Autentsed tekstid keeleõppes

Aleksandra Ljalikova, Tallinna Ülikooli prantsuse keele didaktika dotsen; Irina Rayner, Pelgulinna Riigigümnaasiumi ja Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi prantsuse keele õpetaja

16.15–16.30 Keelte laada lõpetamine

 

ÕPIKESKUSTE TUTVUSTUS

Õpikeskusi juhendavad Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidu aineühenduste liikmed.

Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate Liit

1. Kordamine paneb õppijate silmad särama.

Ingrid Prees, TalTechi Virumaa kolledž, lektor, eesti keel teise keelena, Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate Liit

Kuna mul ei ole võimalus kohtuda oma üliõpilastega iga päev ja isegi iga nädal, siis olen võtnud nõuks, et taas, kui algab õppetund, pühendume sellele, et meenutada õpitut. Kordamine on tarkuse ema. Kordamist alahinnatakse ning võibolla peetakse seda ka aja raiskamiseks, kuid mina ei ole sellega nõus. Õpikeskuses näitan ja räägin, milliseid erinevaid võtteid mina oma üliõpilastega 1-2 või isegi mitme nädala jooksul läbitud materjalide kordamiseks kasutan. Need meetodid toimivad päriselt. Kui II kursuse noormehed lähevad tunnist ära ja tänavad ning ütlevad, et tund oli väga lahe ja nad kinnistasid nii õpitut kui ka said rääkida, siis see on ühe õpetaja jaoks kõige suurem kompliment. Või kui mikrokraadi õppur lahkub tunnist, tänades huvitava loengu eest, ning korjab kogetust üles võtte, mida oma õpilastega kasutada, siis see on tunnustus kolleegilt kolleegile. Õpetajana innustab see mind välja nuputama uusi põnevaid võtteid.

Enesetutvustus

Töötan alates 2010. aastast TalTechi Virumaa kolledžis. Enne täiskasvanute õpetamist olin eesti keele kui teise keele õpetaja eesti keelest erineva emakeelega koolis ning õpetasin eesti keelt teise keelena 4. - 10. klassini. Täiskasvanute õpetamismaailma siirdujana õpetasin eesti keelt teise keelena ka gümnasistidele, sh erialast eesti keelt. Olen gümnasistidele õpetanud ka eesti keelt emakeelena ning II kooliastmes lisaks veel eesti kirjandust. Täiskasvanutele olen läbi viinud mitmeid täienduskoolitusi: "Loodusainete õpetaja erialane eesti keel", "Eesti ametikeel", "Aktiivõppemeetodid veebitunnis", "Korrektne eesti keel igapäevases asjaajamises", "Ametialane kirjalik eneseväljendus eesti keeles “jpt. Õpetajana on minu moto järgmine: “Ka mul õpetajana peab olema tunnis huvitav!". Järgides oma motot mõtlen üliõpilastele välja põnevaid tegevusi, et tuua igapäevasesse kooliellu veidi särtsu ning põnevust. Lisaks olen Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate Liidu väsimatu mootor ning mitmete aineühenduste tegevuste käivitamise kaasmehhanism.

2. Keskkonnasäästliku ostukoti valimine

Valentina Limonova,TalTechi Virumaa kolledž, lektor, eesti keel teise keelena

Õppijad tutvuvad teemaga seotud oluliste mõistetega, saavad teadmisi ja oskusi, kuidas erinevad ostukotid mõjutavad keskkonda ning kuidas teha keskkonnasäästlikumaid valikuid. Samuti arendavad nad arutlus- ja esinemisoskust. Õppematerjal sobib õppijaile, kelle eesti keele tase on B1-B2.

Enesetutvustus

Olen Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledži lektor, õpetan eesti keelt teise keelena. 25

aastat olen töötanud üldhariduskoolis ja juba üle kümne aasta töötan kolledžis. Töö Virumaa kolledžis pakub pidevalt uusi väljakutseid: täiskasvanute õpetamine, tehnikaalase ja erialase eesti keele õpetamine. Õpin palju ja usun, et nimelt kolleegidelt ja kaasamõtlejatelt saab uusi ideid, erialast toetust.

3. Teema-aastad ja aastategijad looduses keeleõppe toetajana

Inguna Joandi, Narva Pähklimäe Kooli eesti keele õpetaja;

Natalja Zahharova, Narva Pähklimäe Kooli ja Narva Gümnaasiumi eesti keele õpetaja Õpikeskuses osalejad saavad praktilisi näpunäiteid ja ideid selle kohta, kuidas lõimida teema-aastat ja iga-aastaseid loodustegijaid keeleõppeprotsessi, toetades seeläbi õppijate keeleoskuse arengut ning avardada nende silmaringi, mõistmaks oma kodukoha kultuuri ja looduslikku eripära.

Enesetutvustus

Natalja Zahharova: Ma töötan üle 17 aasta eesti keele ja kirjanduse õpetajana Narva Pähklimäe Koolis ja esimest aastat Narva Riigigümnaasiumis. Minu eesmärk õpetajana on luua inspireeriv ja toetav õpikeskkond, kus igaüks saab avastada eesti keele ilu ja rikkust. Minu kireks on mitmekesine ja interaktiivne õppemeetodite kasutamine, mis aitavad mu õpilastel keelt loomulikul ja nauditaval viisil omandada.

Inguna Joandi: Mul on rikkalik kogemus eesti keele õpetamisel erinevates keskkondades üle 30 aasta. Minu kirg keele ja kultuuri vastu sai alguse juba noorena ning on mind saatnud terve karjääri vältel. Olen veendunud, et keeleõpe peaks olema mitmekesine, kaasahaarav ja praktiline, seega püüan alati luua õpikeskkonna, kus õpilased saavad keelt kasutada igapäevastes olukordades ning avastada selle rikkust läbi erinevate õppemeetodite ja - materjalide. Minu eesmärk on mitte ainult aidata õppuritel omandada keeleoskus, vaid ka avada uksed eesti kultuuri ja ühiskonna mõistmiseks. Ootan huviga võimalust jagada oma teadmisi ja kogemusi ning aidata teil oma keeleoskust täiustada.

Eesti Saksa Keele Õpetajate Selts

4. E-koolikott: teejuht tõhusamaks õpetamiseks ja õppimiseks

Kalle Lina, Rakvere Vabaduse Kooli saksa ja inglise keele õpetaja

E-koolikott on innovatiivne platvorm, mis võimaldab õpetajatel mitte ainult jagada oma õppematerjale, vaid ka teha tihedat koostööd oma ainevaldkonna kolleegidega. Unusta üksi pusimine ja korduvate materjalide loomine! E-koolikotis saavad õpetajad ühendada jõud ning jagada oma parimaid praktikaid ja ressursse. See on ideaalne võimalus koostööks ning oma aja ja vaeva säästmiseks. Rakenda E-koolikotti ja avasta uus, efektiivne õpetamise viis!

Enesetutvustus

Olen Rakvere Vabaduse Kooli saksa ja inglise keele õpetaja. Olen loonud palju õppematerjale saksa keele õpetamiseks ja need koondanud kogumikesse E-koolikotis. Kalle Lina on E-koolikoti saksa keele ekspert ja Eesti Saksa Keele Õpetajate Seltsi esimees.

4. Vimkaga ülesanded

Maigi Varusk, Miina Härma Gümnaasiumi saksa keele õpetaja

Toon näiteid praktikast, et kuidas muuta tundi erinevate ülesannetega humoorikaks ja võib-olla läbi väikeste vimkade aidata õpilastel keelt õppida.

Enesetutvustus

Olen meisterõpetaja kutsega tegevõpetaja, kes õpetab nii rahvusvahelisi õpilasi kui riikliku õppekava õpilasi 4.-11. klassini

Vene Keele Õpetajate Selts

5. Võõrkeele erikursus motiveerimise viisina gümnaasiumis (Tallinna Prantsuse Lütseumi vene ärikeele kursuse näitel)

Tatjana Trojanova, Tallinna Prantsuse Lütseum, vene keele õpetaja

Vastavalt Tallinna Prantsuse Lütseumi õppekavale on gümnasistidel võimalus valida

erikursust igas õpitavas võõrkeeles: prantsuse, inglise ja vene keeles. Eelmisest õppeaastast

alates on erikursuste loetelus ka kursus „Ärikeel (vene keeles)“. Õpikeskuse raames räägin

sellest, milles seisneb vene ärikeele kursuse eripära, milline on selle kursuse struktuur, ning

keskendun võimalustele ja vahenditele, mis aitavad praktilise suunaga kursust teha

atraktiivsemaks nii nendele õpilastele, kes valdavad vene keelt vabalt, kui ka nendele, kellel on

vene keeles enese väljendamine keeruline.

Enesetutvustus

Olen Tartu Ülikooli vene filoloogia osakonna vilistlane, PhD (olen doktorikraadi saanud

aastal 2003). Koolis olen töötanud 27 aastat: alustasin vene keele kui emakeele õpetajana

Tartus, alates aastast 2005 olen vene keele kui võõrkeele õpetaja Tallinna Prantsuse

Lütseumis. Olen üheksa õpiku autor, nende hulgas vene keele kui võõrkeele õpikusarjad

„Вверх по лестнице“ ja „Русский язык день за днём“.

Eesti Inglise Keele Õpetajate Selts

6. Tehisintellekt keeleõppes õpetaja ja õppija vaatenurgast

Merike Saar, PhD, Tallinna Prantsuse Lütseumi meisterõpetaja, Tallinna Ülikooli külalisteadur, inglis keel, haridustehnoloogia

Õpikeskuses tutvume erinevaks otstarbeks sobivate tehisaru poolt toetatud keskkondadega, mida saab keeleõppes kasutada (näiteks teksti korrigeerimiseks ja vigadest õppimiseks, personaalse tagasiside andmiseks, esitluste või enesetestide loomiseks). Samuti vestleme võimalustest, kuidas tehisaju saab õpetaja tööd tõhustada ja aega kokku hoida ning millega tuleb arvestada tehisaju vastutustundlikuks kasutamiseks (GDPR, autoriõigus).

Enesetutvustus

Olen inglise keele õpetaja ja haridustehnoloog Tallinna Prantsuse Lütseumis ning külalisteadur Tallinna Ülikooli Haridustehnoloogiakeskuses. Hetkel on mul käsil kolm erinevat projekti, mis on kõik seotud tehisaru vastutustundliku kasutamisega õpetamisel ja õppimisel. Lisaks igapäevasele TI kasutamisele õppijatega uurin ka õpetaja vaadet tehisaju kasutamisele õppeprotsessis.

7. Digitaalsed soome keele õppematerjalid Eesti õppijale

Piret Hunt, Keila kooli inglise keele õpetaja

Digitaalsed soome keele õppematerjalid Eesti õppijale on Tallinna Ülikooli ELU projekt. Õppematerjalid on mõeldud B-keele õpetamiseks Eesti õppijatele. Oleme kokku pannud tunnikavad 6 erineva teema kohta, kust võib leida videoid, sõnamänge, ristsõnu, harjutusi, dialooge ning omatehtud laule. Lisaks on õpetajale juhised tundide läbiviimiseks.

Enesetutvustus

Õpetan Keila Koolis inglise keelt, olen võõrkeelte õppetooli üks juhtidest. Eelmisel sügisel alustasin lisaks ka õpinguid Tallinna Ülikoolis eripedagoogika erialal. Oma õpetajatöös pakub mulle suurt huvi erinevate digivahendite kasutamine ning tundide huvitavaks muutmine. Minu jaoks on oluline lähtuda õppijatest, neid julgustada olema julged ja loovad.

Eesti Soome Keele Õpetajate Selts

8. Mängustatud keeleõpe

Tiina Jaakson, Tallinna Tõnismäe Riigigümnaasiumi Vabaduse kooli eesti keele õpetaja (hetkel); õpib Tallinna Ülikooli soome keele ja teise keele õpetajaks

Õppetööd saab huvitavaks muuta õppimist mängustades või mänge kasutades. Mängude abil saab näiteks pika ja tüütu kordamise lõbusaks muuta. Mängustatud õpe ja mängud sobivad õpitu kinnistamiseks või hoopis meenutamiseks ja teevad keerulised asjad selgeks Lisaks õpetavad need koostööd, üksteisega arvestamist, oma emotsioonidega toimetulemist ning muudavad keskkonna mõnusaks pingevabaks. Õppimine toimub mängides justkui muuseas.

Enesetutvustus

Töötan Tallinna Tõnismäe Riigigümnaasiumi Vabaduse Koolis eesti keele kui teise keele õpetajana. Õpin Tallinna Ülikoolis soome keele ja teise keele õpetajaks. Õppima läksin huvist soome keele vastu ja ei unistanud õpetajatööst. Ülikoolis õppides ja koolipraktikal viibides sattusin vaimustusse võimalustest, kuidas efektiivselt ja mõnusalt õppida ning sellest, mida kõike saab teha õpetaja

Eesti Prantsuse Keele Õpetajate Selts

9. Autentsed tekstid keeleõppes

Aleksandra Ljalikova, Tallinna Ülikooli prantsuse keele didaktika dotsent ning juhtivdidaktik;

Irina Rayner, Pelgulinna Riigigümnaasiumi ja Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi prantsuse keele õpetaja

Tänapäeva noored on vähe motiveeritud lugema pikemaid tekste. Õpikeskuses tutvustame, kuidas läheneme autentsetele kirjandustekstidele erinevatel keeletasemetel nüüdisaegses võõrkeeleõppes.

Enesetutvustus

Aleksandra Ljalikova on Tallinna Ülikooli prantsuse keele didaktika dotsent. Tema uurimisvaldkonnad on keeletundlik aineõpetus, LAK-õpe ja tehnoloogiaga rikastatud võõrkeeleõpe. Irina Rayner on kogenud prantsuse keele õpetaja Pelgulinna Riigigümnaasiumis ja Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumis.


EDLV

Estnischer Deutschlehrerverband

MTÜ Eesti Saksa Keele Õpetajate Selts tegevuse eesmärgiks on heategevuslik saksa keele ja kultuuri toetamine avalikes huvides.