Mitgliedgebühr
10 EUR
Aastast 2024 on liikmemaks 20 eurot. (Aluseks üldkoosoleku otsus 13.04.2023.)
Saaja/ Kontoinhaber: Eesti Saksa Keele Õpetajate Selts
Selgitus: liikmemaks, vastava aasta number
Verwendungszweck: Mitgliedgebühr, Name, Jahr
IBAN EE782200221011938377
Swedbank
Wollen Sie Mitglied bei dem EDLV werden? Hier ist die Anmeldeformular oder (Der Link ist kaputt!) Schreiben Sie an Diese E-Mail-Adresse ist vor Spambots geschützt! Zur Anzeige muss JavaScript eingeschaltet sein!.
Mitglieder
ESÕSi liikmed seisuga 17.04.2024 - 121
(viimase liikmemaksu tasumise aeg)
NB! Liikmemaks alates 2024. a. 20 eurot!
Hiiumaa 1
1. Sirje Teras (2024)
Harjumaa 13
1. Inna Erik (2023)
2. Kirsti Kadakas (2025)
3. Inga Korts-Laur (2024)
4. Inga Kotelnikova (2024)
5. Kirke Org-Jaanus (2023)
6. Terje Punab (2024)
7. Ruth Rappold (2024)
8. Jana Saksing (2023)
9. Astrid Sildnik (2024)
10. Anneli Sirp (2024)
11. Anni Toom (2023)
12. Pille Toompere (2023)
13. Maarja-Liis Veeleid (2023)
Ida-Virumaa 3
1. Meelike Abroi (2022)
2. Signe Ilmjärv (2024)
3. Andrei Rožinov (2023)
Jõgevamaa 3
1. Kristiina Orm (2023)
2. Mariko Passel (2024)
3. Külli Toots (2024)
Järvamaa 3
1. Jaanika Eik (2024)
2. Koida Mölder (2025)
3. Ellen Rosimannus (2023)
Läänemaa 4
1. Embi Hunt (2023)
2. Elle Oruste (2024)
3. Inge Rajaste (2023)
4. Varje Sild (2024)
Lääne-Virumaa 5
1. Liivi Kulli (2024)
2. Kalle Lina (2024)
3. Siim Soots (2024)
4. Piret Steinberg (2024)
5. Maarja Suvorov (2024)
Põlvamaa 3
1. Rael Anijalg (2024)
2. Aimi Jõesalu (2024)
4. Tiina Villako (2024)
Pärnu ja Pärnumaa 9
1. Ave Ermus (2024)
2. Vaike Ilp (2023)
3. Ene Kübarsepp (2024)
4. Kätlin Laur (2023)
5. Siiri Mägi (2023)
6. Eevi Palu (2024)
7. Katrin Palu (2024)
8. Aive Rantala (2024)
9. Eve Zekker (2023)
Raplamaa 1
1. Grete Elbrecht (2024)
Tallinn 34
1. Helen Aedla (2023)
2. Katrin Aksiim (2023)
3. Tatiana Danielewicz-Muna (2024)
4. Kristel Haugas (2024)
5. Reet Jõgeva (2023)
6. Tiiu Kaarma (2023)
7. Anneli Kesksaar (2024)
8. Õie Kirs (2024)
9. Karmen Kisel (2023)
10. Zoja Kisilenko (2025)
11. Diana Kollin-Poom (2024)
12. Rahel Korallus (2023)
13. Mihkel Kõrbe (2023)
14. Janika Kärk (2024)
15. Küllike Kütt (2023)
16. Liisbet Leedjärv (2024)
17. Laida Meigo (2023)
18. Katre Merilaid (2021)
19. Inna Nurk (2024)
20. Marju Ott (2023)
21. Laine Paavo (2024)
22. Erika Pensa (2024)
23. Julia Popova (2024)
24. Kaja Reissaar (2021)
25. Signe Rosenberg (2023)
26. Ivo Henry Rösel (2024)
27. Maris Saagpakk (2021)
28. Aini Saares (2024)
29. Kersti Sõstar (2023)
30. Anu Tihkan (2023)
31. Elisabeth Tuuling (2023)
32. Maie Uustalu (2024)
33. Evelyn Vill-Kotsalainen (2024)
34. Olga Vinogradnikova (2023)
Tartu ja Tartumaa 30
1. Eve Aruväli (2024)
2. Katrin Deren (2023)
3. Tiina Hallik (2024)
4. Vaike Hint (2023)
5. Karin Joasaar (2024)
6. Varje Kaarde (2024)
7. Katrin Keremäe (2023)
8. Liina Kink (2023)
9. Katrin Koorits (2021)
10. Mari-Liis Kurvits (2024)
11. Juta Laane (2024)
12. Margit Laidvee (2023)
13. Evelin Lemetti (2024)
14. Mall Matto (2024)
15. Maive Meister (2023)
16. Gerda Moor (2021)
17. Triin Nooska (2021)
18. Taimi Oidjärv (2024)
19. Karin Peda (2024)
20. Marika Peekmann (2023)
21. Eve Ploomipuu (2021)
22. Heidi Rajamäe-Volmer (2021)
23. Tiiu Ruus (2024)
24. Eva Sikemäe (2023)
25. Helen Tammeleht (2024)
26. Kaili Tomson (2023)
27. Maie Toomsalu (2024)
28. Maigi Varusk (2023)
29. Maret Veldre (2023)
30. Sirje Viileberg (2024)
Valgamaa 5
1. Sirle Jõgi (2023)
2. Agnes Malleus (2023)
3. Marika Poola (2023)
4. Margit Tiislär (2023)
5. Heli Veerme (2024)
Viljandi 3
1. Hiie Allvee (2023)
2. Ly Haan (2024)
3. Tiia Kampus (2024)
Võrumaa 4
1. Eva Aader (2021)
2. Evi Niilits (2023)
3. Õie Ristioja (2023)
4. Aive Trummal (2023)
PRESSITEADE 31.10.2019
Eesti Haridustöötajate Liit ja õpetajate aineliidud on üksmeelsel seisukohal, et põhikooli riiklikud lõpueksamid tuleb säilitada
15. oktoobril 2019 toimunud Riigikogu kultuurikomisjoni avalikul istungil ilmnes, et Eesti suurim haridustöötajaid koondav ametiühing, Eesti Haridustöötajate Liit (EHL), toetab sarnaselt õpetajate aineliitudega ühtsete ülesannetega põhikooli lõpueksamite säilitamist. Nimetatud organisatsioonide juhid pidasid vajalikuks seisukohti täpsustada ja ühtlustada ning seetõttu kohtuti 30. oktoobril 2019.
EHL oli erinevalt õpetajate aineliitudest kaasatud ümarlauda, kus Haridus- ja Teadusministeeriumi eestvedamisel kaardistati põhikooli ja gümnaasiumi riiklike lõpueksamite läbiviimise poolt- ja vastuargumente. EHLi juhatuse esimees Reemo Voltri tõdes, et kuna HTMi poolt antud aeg organisatsiooni liikmete laiapõhjaliseks kaasamiseks ja seisukoha kujundamiseks oli napp, siis otsus toetada muudatusi põhikooli riiklike lõpueksamite läbiviimises langetati üksnes EHLi juhatuse poolt. Hilisemad arutelud Eestimaa erinevates piirkondades on näidanud, et valdav osa õpetajatest toetab ühtsete ülesannetega põhikooli lõpueksamite säilitamist.
Eilsel kohtumisel tõdeti, et HTMi korraldatud ümarlauas ei olnud esindatud mitte ükski pea kolmekümnest õpetajate aineliidust. Kitsast kaasatud huvigruppide ringist (näiteks riigigümnaasiumide direktorid) tulenevalt ei saa pidada ümarlaua seisukohti esinduslikuks. HTM lähtus seaduseelnõu 57 SE sõnastamisel vaid ümarlaual esitatud seisukohtadest ega ole tuginenud nii kaaluka muudatuse tegemisel teadusuuringutele ega põhjalikule analüüsile, samuti on arvesse võtmata jäänud õpetajaskonna ekspertarvamus.
Kohtumisel osalenud õpetajate esindusorganisatsioonide juhid jõudsid järeldusele, et HTM ei ole oma kaasamispoliitikas olnud läbipaistev, puudub selge kaasamise strateegia, kaasamises valitseb süsteemitus ning ajaline raam analüüsiks on olnud ebaadekvaatne.
Kohtumisel rõhutati, et hariduse arendamine on Eesti jaoks strateegilise tähtsusega ning peab seisma päevapoliitikast kõrgemal.
Tõdeti, et täna suurim haridusvaldkonna murekoht Eestis on ebapiisav õpetajate järelkasv, arvestades õpetajaskonna keskmist vanust. Õppekavade arendamine peab lähtuma haridusstrateegiast ning oleme läbi viidud teaduspõhiselt, kaasates laiapõhjaliselt õpetajate ühendusi ning olema erinevaid haridusastmeid ja koolitüüpe lõimiv. Välishindamise arendamine peab olema osa õppekavade arendamisest.
Tänaseks on 14. oktoobril 2019 Riigikogu kultuurikomisjonile ning haridus- ja teadusministrile saadetud põhikooli ühtsete ülesannetega lõpueksamite säilimist toetanud avaliku pöördumisega ühinenud juba 23 õpetajate aineliitu.
Eesti Matemaatika Selts, Eesti Keemiaõpetajate Liit, Eesti Bioloogiaõpetajate Ühing, Eesti Füüsika Seltsi Füüsikaõpetajate osakond, Eesti Geograafiaõpetajate Ühing, Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Selts, Eesti Klassiõpetajate Liit, Eesti Majandus- ja Ettevõtlusõpetajate Selts, Eesti Emakeeleõpetajate Selts, Eesti Inglise Keele Õpetajate Selts, Eesti Saksa Keele Õpetajate Selts, Eesti Soome Keele Õpetajate Selts, Eesti Kehalise Kasvatuse Liit, Eesti Muusikaõpetajate Liit, Kunstihariduse Ühing, Õpetajate Ühenduste Koostöökoja juhatus, Eesti Tehnoloogiakasvatuse Liit, Eesti Rootsi Keele Õpetajate Selts, Eesti Lasteaednike Liit, Eesti Käsitööõpetajate Selts "Aita" , Eesti Loodusainete Õpetajate Liit, Eesti Alushariduse Ühendus, Vene Keele ja Kirjanduse Õpetajate Liit, Eesti Haridustöötajate Liidu juhatus
RITA-ränne projekti lõpukonverents
Ränne kui võimalus ja väljakutse Eesti ühiskonnale ja koolile
15. jaanuar 2021 (kl 10-15), Tartu Ülikooli Haridusteaduste instituudi aula (esinejatele) ja online keskkond (osalejatele)
https://ranne.ut.ee/konverents?fbclid=IwAR3_YbMDVFKNLlIutEkV_KyOelsTOgaGIM-RHrlIL4S-Mx7vpkyLHKRCkWI
Palume konverentsile registreeruda: https://forms.gle/QoSq2274k2XNrefB9
Jugend debattiert international (2019)
Pressemitteilung
Michail Krumov aus Bulgarien gewinnt das XIII. Internationale Finale von Jugend debattiert international. Unsere Landesbeste Katrin-Lisa Laius aus dem Deutschen Gymnasium Tallinn belegt den zweiten Platz.
In der gestrigen Finaldebatte in Budapest zur Streitfrage „Sollen individuelle Obergrenzen für Flugreisen eingeführt werden?“ konnte Katrin-Lisa Laius aus Estland einen souveränen 2. Platz belegen, den Sieg selbst holte Michail Krumov aus Bulgarien.
Das Internationale Finale ist der alljährliche Höhepunkt des deutschsprachigen Debattierwettbewerbs. Schüler, die Deutsch als Fremdsprache lernen und an einem Austausch über aktuelle Themen interessiert sind, können in ihrem Heimatland am Wettbewerb teilnehmen. Die Besten zwei aus jedem der zwölf teilnehmenden Länder debattieren beim Internationalen Finale.
Die vier Debattant*innen, die sich in der Internationalen Qualifikation und dem Internationalen Halbfinale rhetorisch durchsetzen konnten, standen in der Finaldebatte und haben sich wie folgt platziert:
1. Michail Krumov aus Bulgarien
2. Katrin-Lisa Laius aus Estland
3. Andrea Sosková aus der Slowakei
4. Maryna Dmytryk aus der Ukraine
Estland wurde in der XIII. Internationalen Finalwoche auch durch die Landeszweitbeste Polina Žurjari‐Ossipova aus derselben Schule vertreten, diese konnte sich für das Finale leider nicht qualifizieren.
Zum Internationalen Finale und dem begleitenden Rahmenprogramm reisten neben den Debattant*innen mehr als 300 Zuschauer und Gäste an. Als Ehrengästin nahm unter anderem die Vizepräsidentin des Deutschen Bundestages Petra Pau an der Veranstaltung teil.
Weitere mehrere Hundert Zuschauer verfolgten die Debatte im Live-Stream.
Jugend debattiert international – Länderwettbewerb in Mittel- und Osteuropa ist ein gemeinsames Projekt des Goethe-Instituts, der Stiftung „Erinnerung, Verantwortung und Zukunft“ (EVZ), der Gemeinnützigen Hertie-Stiftung und der Zentralstelle für das Auslandsschulwesen.
Das XIII. Internationale Finale stand unter der Schirmherrschaft der Regisseurin Ildikó Enyedi und des Autors Wilhelm Droste.
Weitere Informationen zum Wettbewerb, Pressemitteilungen und Pressefotos zum Download unter www.jugend-debattiert.eu.